Saturday, January 2, 2016

Nonii

Kujutan juba ette, kuidas nüüd kõik algajad käperdised, kes lubasid, et hakkavad 5 korda nädalas jõusaalis, 7 korda nädalas ujumas ja 27 korda nädalas bodypumpis käima, on kohale jõudnud. Nagu tõesti, see et sa lubasid ja mitte lihtsalt lubasid vaid lausa uusaasta-lubasid, peenikeseks hakata, siis sa tegelikult tead juba isegi, et sa üle paari nädala vastu ei pea. Alguses void ju entusiastlik näida, aga ära muretse, varsti leiavad vabandused ise tee sinuni. Küll on trennis liiga palju rahvast, sa oled tööpäevast liiga väsinud, sa ei suuda ühtki oma valutavat kehaosa toast välja liigutada, sest sa käisid eile esimest korda elus jõusaalis, õues on niiiii külm..ja libe, pealegi kodus on vaja lilli kasta, koeraga välja minna, kassiga rääkida, süüa teha, naabri kassiga rääkida, nõud pesta, uuesti süüa teha, sest homseks on vaja tööle ka midagi kaasa võtta, uuesti nõud pesta, netis shopata, sest koeral on uut talvemantlit vaja, kassil ka, ära naabri kassi unusta. Ühesõnaga, olge mõistlikud, kui teis ikka trennisoont ei ole, siis ärge minge tõelisi trenniskäijaid terroriseerima oma oskamatu ja tahtejõuetu massiga. Ilma teietagi on trennid ülerahvastatud. Mina igal juhul istun kodus ja räägin naabri kassiga. Jõusaalid on hirmsad kohad. Toredat uut!

3 comments:

  1. Ma ronijana leian küll, et las nad tulevad ja proovivad, äkki hakkab meeldimagi. Igal aastal mõni ikka jääb käima ka (meil tulevad nad pigem semestri alguses, st veebruaris ja septembris). Ainsad, kes mind väga skeptiliseks teevad, on need, kes hullu hurraaga kümne asjaga pihta hakkavad - tavaliselt ei jõuta esiteks seda koormat kanda ja teiseks, kui sul ei ole mingit baasi all, jõuad sa spordis nii nädala ajaga vigastuseni ja siis ravid end kaks nädalat ja siis juba kuukaart aegub ja ei viitsi uue eest maksta. Mõistlikum on võtta üks eesmärk (käin vähemalt kaks korda nädalas trennis) ja vähemalt meil kipuvad need muud asjad sinna ise üsna kiiresti juurde tulema (pärast trenni ei taha mingit rasvast asja näkku ajada + avastad, et kergematel inimestel on kergem ronida, sest pekk ei jää ette ja gravitatsioon kimbutab vähem jne). Aga kui need muud asjad tulevad nüüd selle pärast, et sa TAHAD, mitte ei pea neid kohusetundega püüdma, tulevad need üsna kergemini.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kõigepealt, mu postitus oli tahtlikult üle võlli keeratud iroonia just uusaasta lubaduste kohta, ilmselt tegelikult leidub siiski kuskil salajases maa-aluses punkris mingi sekt, kes uusaasta lubadustest kinni peavad. Aga nagu sa isegi ütlesid, et vahe on tahtmises ja kohustuses. Kui sulle ikka jõusaal ei meeldi, siis uusaasta lubadus sind seal kaua ei hoia ja pole mõtet raisata aega selle peale. Pigem tulebki otsida mingi põnevam asi (nt ronimine) ja jällegi nagu sa ütlesid, tulevad muud asjad juba peaaegu iseenesest. Mina kahjuks pole veel leidnud sellist tegevust, mis päästaks mind mu igavesest laiskusest ja lodevusest.

      Delete
  2. Jah, ma pyyan ka kõigile väita, et "ronimine ei ole trenn, aga ta paneb su trenni TEGEMA".

    Eile viisin ühe inimese elus esimest korda ron-min-i. Ronima ta vist ei hakka, aga mine tea, elab TÜ hallist üle jõe pmst...

    ReplyDelete